Linnuatlase ringkiri

Ringkirja tellimine

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub uue Eesti haudelindude levikuatlase vabatahtlikke ja teisi asjast huvitatuid liituma linnuatlase ringkirjaga. Uudiskirjas jagame ülevaateid linnuatlase koostamise edenemisest, nõuandeid ja soovitusi välitööde tegemiseks, andmete sisestamiseks ning muud asjakohast.

Ringkirja tellimiseks täida see vorm. Tellimust saab igal hetkel muuta või sellest loobuda.

Ilmunud ringkirjad

Ringkiri nr 2: Linnuatlase töörühm kutsub liituma ringkirjaga ja jagab juhiseid vaatluste parandamiseks (16.06.2025)

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub uue Eesti haudelindude levikuatlase vabatahtlikke ja teisi asjast huvitatuid liituma linnuatlase ringkirjaga. Uudiskirjas jagame ülevaateid linnuatlase koostamise edenemisest, nõuandeid ja soovitusi välitööde tegemiseks, andmete sisestamiseks ning muud asjakohast. Ringkirja tellimiseks täida see vorm: http://eepurl.com/jgLCLc.

2025. aasta pesitsushooajast on nüüd üle poole möödas (16.06.2025 seisuga on kogutud juba üle ligi 88 000 pesitsuskindluse koodiga vaatluse) ning mõnedel varapesitsejatel pojad lennuvõimestunud. Näiteks kuuse-käbilinnu ja ronga hästi lendavatele pesakondadele enam atlasekoodi panna ei tohiks, sest linnud võivad olla siirdunud naaberruutudesse (juunikuised käbilinnud võivad olla saabunud sadade kilomeetrite tagant). Ettevaatlik peab olema rannikul veelindude pesakondi kohates – kui hallhane, kühmnokk-luige või haha pojad on suuremad, võivad need olla tulnud naaberruudu laiult (või roostikust), sõtka- ja jääkosklapesakonnad aga kilomeetreid eemalt mõnest teisest sisemaaruudu metsast.

Juunis ja juulis on võimalik senisest rohkemal määral tuvastada kindlat pesitsemist. Koodi VT kasutamisega ei tohi siiski liialdada, sest toitu võib linnu noka vahel näha ju ka sügisel ja talvel. Selle koodi (samuti koodi HR) kasutamine on õigustatud ikka eeldusel, et vastaval liigil võivad parajasti olla pesapojad või äsja lennuvõimestunud pesakond. Peab ka silmas pidama, et mõned linnurühmad toovad poegadele toitu üksnes pugus ning selle tõestamine pelga vaatluse teel pole võimalik.

Linnuatlase töörühm nendib rõõmuga, et erinevate vigade ja küsitavuste hulk on tasapisi vähenenud.  Korduvatest apsudest tuleb enim ette „üheisendilisi paare” (vaadeldud 1 isendit – pesitsuskindluse kood P). Rohkem kriitikameelt kulub ära ka mererannal vaadeldud mõnede kajakate, haigrute, mudatildri, sõtka, piil- ja viupardi jms. sisemaaliikide tähistamise puhul koodiga v – üldjuhul see ei ole nende liikide pesitsusbiotoop. Teisalt kivirullija, tutt- ja räusktiir, merikajakas ja hahk pesitsevad Eestis üksnes või peaaegu ainult laidudel, nendegi jaoks pole „tavalised rannaveed” pesapaigaks.

Muidugi jõuab töörühm välitööde hooajal teha vaid pistelist kontrolli, rohkem päringuid on vaatlejail oodata sügisel ja talvel (ning mitte ainult võimalike vigade asjus, vaid ka huvipakkuvate leidude täpsemaks kommenteerimiseks). Atlasetöörühma ja vaatleja vahelist suhtlust vaatluste võimalikuks  täpsustamiseks, kirjade saatmiseks jms hõlbustaks oluliselt, kui vaatlejal on PlutoFi töölaual sisse lülitatud teadete saamine. Selleks mine PlutoFi töölauale, vali ülemiselt esimeselt realt Seaded, seejärel Teated ning märgi kõikidesse Kasutaja teated kastikestesse “linnuke”. Kontrolli, et aadressilt noreply@plutof.ut.ee tulevad kirjad ei libiseks rämpsposti kausta. Ja kui on sinna läinud, siis lisa see aadress oma kontaktide hulka, et edaspidi seda vältida. 

Juhuslike näpuvigade ja eksituste eest pole keegi kaitstud, neid on ette tulnud näiteks ka EOÜ nõukogu ja atlasetöörühma enda liikmetel. Et paranduste tegemine PlutoFis võib tunduda keeruline, toome lühikese juhendi, kuidas juba sisestatud vaatluse pesitsuskindluse koodi muuta. Meenutame, et kui vaatluste sisestamiseks sobivad nii PlutoF GO rakendus kui ka PlutoFi töölaud, siis parandusi teha saab üksnes töölaual (arvutis).

1. Vaatluste parandamine töölaual.

Vali vasakult menüüst Otsing > edasi vaatame parandamise protsessi ekraanil ülevalt alla liikudes...

Moodul: vali Vaatlused

Filtrid: Takson – saab otsida ladinakeelse (Takson) või eestikeelse nime (Tavanimetus) järgi rippmenüüst (teksti sisestades pakub sobivaid variante, millest tee õige valik). 

Aeg > Sündmus > Alguskuupäev > esimene lahter otsingu alguskuupäev, teine lõppkuupäev (jättes teise lahtri täitmata, leitakse kõik vaatlused alguskuupäevast hetkekuupäevani).

Asukoht ja elupaik > kaardi avamiseks kliki Kõik filtrid > saad soovi korral valida otsitava/uuritava ala. Filtrites edasi liikumiseks vajuta paremal all olevat klahvi Sulge.

Tunnused ja mõõtmised: Tunnus > sisesta ja vali Pesitsuskindlus > ava Pesitsuskindlus ja vali rippmenüüst pesitsuskood, mille kohta otsid (saab teha ka mitu valikut või valida kõik, valides „linnukese“ (=Sees) kõrval asuvasse lahtrisse Suvaline väärtus, viimane tähendab, et otsitakse kõiki vaatlusi, millel vähegi Pesitsuskindlus täidetud). 

Atribuudid: Sisestaja > enda nimi (selle sisestamiseks piisab, kui välja kõrval klõpsata inimese silueti ikoonil).

Kui filtrid on täidetud, liigu tagasi lehe ülaossa ning vajuta luubi märgiga nuppu Otsi. Lehe alumisse ossa ilmub nimekiri otsitavatest valikutest > saad kõik enda poolt sisestatud vastava liigi vastava pesitsuskindlusega koodiga vaatlused valitud perioodil. (Kuna tabel võib olla lai, siis parempoolsete veergude nägemaks peab seda rõhtsuunas kerima, kasutades tabeli all olevat kerimisriba; tabeli kohal paremas ülanurgas asuval hammasratta ikoonil klõpsates saab veergusid peita või kuvada.)

Ava kirje, mida tahad muuta > seejärel  vali ülevalt sinisest menüüst Muuda > liigu alla Tunnused ja mõõtmised > muuda Pesitsuskindlus kood > Salvesta.

Kui avada kirje muutmiseks, siis saab esialgu muuta kõike muud (arv, liik, pesitsuskood jt), v.a. Vaatlusala  ja aeg. Vaatlusala ehk siis vaatluskoha korrigeerimiseks tuleb aga Vaatlusala paneeli paremas ülanurgas klõpsata eraldi Vaatlusala  ja/või -sündmuse nupul. Ehk siis, kui tahad näiteks muuta (täpsustada) pesitsuskindluse koodi ja asukohta, siis peab tegema need kaks eraldi toimingut. Kui muudatus on sooritatud, vajuta Salvesta.

2. Vaatluste parandamine eElurikkuse kaudu (Linnuvaatlused)

Vali Linnuvaatlused. Vali Takson (otsitav liik) - sisesta liigi nimi, vali avanevast nimekirjast otsitav liik, pane õige valiku taha kastikesse “linnuke” ning vajuta Filtreeri klahvile. Vali Koguja. Vali soovi korral kas aasta, kuu või kuupäev, kui tead. Vali Pesitsuskindlus alt kood(id), mida soovid otsida (valides *Väärtus olemas, valib kõik vaatlused millele on omistatud pesitsuskindluse kood). Nüüd peaksid nägema oma nimekirja otsitavast liigist vajalikul ajal vajaliku pesitsuskindluse koodiga. Kõik valitud filtrid on kuvatud lehe ülaosas real “Aktiivsed filtrid” kust saab neid päringu uuendamiseks kustutada.

Edasi vali vajalik kirje > vajuta vasakul üleval Liigi esinemise otsingu kõrval oleva binokli juures kirjele PlutoFis, mis viib Sind PlutoFi töölauale, kus saad juba muuta ja salvestada oma kirjet nagu on kirjeldatud punktis 1 (Vaatuste parandamine töölaual).

3. Vaatluste parandamine eElurikkuses (Haudelindude levikuatlas)

Sisesta filtriteks vastava otsitava liigi ja vaatleja nime. Kaardi all olevasse Liikide koondtabel ilmub vastav valik. Iga vaatlusrea lõpus (vajalik laia tabeli kerimine kerimisriba abil) on otselink vaatlusele (kirje PlutoF-is). Sellele klikkides jõuad edasi töölauale, kus toimi, nagu on kirjeldatud punktis 1 (Vaatuste parandamine töölaual).
 

Ringkiri nr 1: Head linnuatlase praegused ja tulevased kaastöölised! (22.04.2025)

On suur rõõm tõdeda, et atlasetööd koguvad jõudsalt hoogu ning tänaseks on sisestatud juba ligi 23 000 võimaliku, tõenäolise või kindla pesitsuskindlusega vaatlust. Aitäh kõigile panustajatele! Iga päev laekub ligi 1000 uut vaatluskirjet, kuid pesitsushooaeg alles kogub tuure ning mitmed kaugrändurid pole meile veel jõudnudki. Atlase töörühm jälgib jooksvalt sisestatud andmeid, sh pöörab põhjendatult suuremat tähelepanu just pesitsuskindluse koodide kasutamisele.

Alljärgnevalt toob töörühm välja seni silma hakanud peamised problemaatilised teemad ja kitsaskohad, millele palume erilist tähelepanu pöörata vaatlusele pesitsuskindluse koode lisades:

  • Palun vaadake veelkord üle atlaseandmete kogumise juhend, sest mõne koodi tõlgendamine on võrreldes eelmiste atlastega pisut muutunud või täpsustunud.
  • Atlasekoodi ei peaks üldse märkima rändesalkade, aga ka territooriumidele laiali hajumata kogumite puhul. Praegu on võimaliku pesitsejana näidatud nt tutkas (salgad põldudel, mis liiati pole pesitsusbiotoop), jääkoskel (50-isendiline salk), siidisaba salgad, suur-laukhani (500-isendiline parv) jmt.
  • Kaks eelnevat näidet võiksid vaatlejaile ühtlasi meenutada, et enne atlasekoodi lisamist tuleks hoolega kaaluda, kas vastav liik Eestis üldse (regulaarselt) pesitseb. Küllap laekub ka selle atlase käigus teavet uutest (juhuslikest) haudelinnuliikidest, aga nende pesitsemist tuleb tõestada. Näiteks väikekoskel on Narva veehoidlal kunagi pesitsenud, aga varakevadel kohatud üksikisend ei anna veel alust atlasekoodi märkimiseks. Külades ja eramupiirkondades märgatud siidisabasalgad on kahtlemata väärt PlutoFis registreerimist, kuid pesitsuskindlus tuleks selgi juhul lisamata jätta (juba seetõttu, et tiheasustusala pole selle liigi pesitsusbiotoop).
  • Teisalt on Eestis mitmeid, sh kogenud linnuvaatlejaid, kes vaatlusandmeid PlutoFisse küll sisestavad, kuid jätavad pesitsuskindluse koodi ka eeldatavatele haudelindudele panemata. Seetõttu on näiteks rannalindude atlasekaardid märksa tühjemad, kui kõigi sisestatud andmete põhjal võiks eeldada. Atlaseaastail 2025–2030 on kahtlemata oodatud kõigi vaatlejate panus; puuduvaid koode saab PlutoFisse lisada ka tagantjärele.
  • Koodi M saab kasutada üksnes paarituvate isendite või paari ilmselge paarumiskäitumise kohta. Seega ei saa seda koodi märkida üksikisendi vaatluse korral. Paraku on andmebaasi jõudnud mitmeid teateid iseendaga paarituvast metskurvitsast (16-st M-st 11), tikutajast (11-st 5), tedrest, rähnidest, kaelustuvist, väike-konnakotkast, hiireviust, jäälinnust jne.
  • Koodi P ei tohiks kasutada paare mitte moodustavate liikide puhul (praegu on seda pandud mh. metskurvitsale ja metsisele).
  • Koodi T saab kasutada siis, kui vaadeldud isend või paar on püsinud eeldataval pesitsusterritooriumil vähemalt nädala. Paraku on andmebaasi jõudnud T-sid ka äsja saabunud liikide kohta, samuti siis, kui vaatleja on külastanud konkreetset ruutu sel aastal alles esimest korda.
  • Ülelendavate lindude puhul peaks kasutama koodi 0 või pesitsuskoodi üldse panemata jätma, sest nad pole ju seotud pesitsusbiotoobiga.
  • Koodi VP on märgitud mitmele suluspesitsejale (tihased, hakk, põldvarblane, kuldnokk, rähnid), kelle puhul pole üldjuhul võimalik haudumist tuvastada. Eeldatavat pesaõõnt külastavale linnule sobib kood K, pesa ehitamise korral E. Kui kevade edenedes hakatakse poegi toitma, saab kasutada koodi VT, häälitsevate poegade puhul PP – aga sinna läheb veel aega.
  • Juba on laekunud esimesed vaatlused pesitsuskindlusega HR. Vanalind ründab vaatlejat või meelitab teda vigast teeseldes eemale enamasti poegadega pesa või pesakonna juures, mistõttu selle koodi kasutamiseni läheb veel mõnevõrra aega. Eeldatava pesa juures närviliselt käituvale linnule sobib R, pelga ärevushüüu kuuldatoomise puhul oleks seegi kood ülepingutus (eriti kui isend lendab eemale). Mõnel liigil (nt käblik, hallrästas, punarind) on kutse- ja ärevushüüd samad või sarnased, siis saab koodi R kasutada üksnes linnu käitumist arvestades.
  • Ülepüüdlikkusest tulenevaid vigu ilmneb ka koodi VT märkimisel: aprillis pole pesapoegi, kellele toidu kandmist see kood ju kajastab, ei hiireviul ega jõgitiirul. Kuidas on vaatleja suutnud tuvastada toidu kandmist kiivitaja- ja suurkoovitajapoegadele, jääb atlasetöörühmale arusaamatuks.
  • Linnu nime sisestades peab hoolikalt jälgima, et etteantud valikust valitaks liik (mitte perekond). Praegu on sisestatud "hüüp (perekond)" Luua ruudus, mitu perekonna tasemel vaatlust (kirjurähn, punarind, käblik) Ämmuste ruudus jne. PlutoF GO-s ei ilmu perekonnad valikusse, kui "Taseme piirang" on sisse lülitatud. Sisestatud perekonna tasemel takson jääb oranžile taustale. PlutoFi meeskond tegeleb probleemi lahendamisega, ent see võtab aega.
  • Taksonoomiliste muutuste tõttu on etteantud liikide nimestikku jäänud nii vares (Corvus corone; peaks tegelikult olema mustvares) kui ka hallvares (Corvus cornix). Eestis pesitseb üksnes hallvares, seetõttu tuleks seni atlaseandmestikku sisestatud 17 Corvus corone isendit PlutoFi töölaual parandada. Loodame eksitava vareseliigi nime sisendite hulgast peatselt eemaldada.

PlutoFi töölaua iseärasuste tõttu ei ole töörühmal praegu võimalik eelmainitud küsitavaid koode või liiginimetusi parandada, vaid üksnes vaatlusi andmebaasist eemaldada. Vältimaks viimast loodame, et saate seni enda sisestatud andmed üle kontrollida ning teha vastavad parandused ise. Vajadusel saadab töörühm ka personaalseid pöördumisi, kuid selleni võime paljudel juhtudel jõuda alles tegelikul toimetamishooajal sügisel.

Mistahes kõhkluste või küsimuste korral pöörduge julgesti atlas@eoy.ee.

Projekti "Eesti linnuatlase koostamine" toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
IT-arendusi teeb Cloudberry Solutions OÜ.