Mida teha abitu piiritajaga?

Piiritajad (Apus apus) veedavad suure osa elust lennates. Maapinnale sattumine on nende jaoks ebatavaline, mida nad tavaolukorras püüavad vältida, kuna nende lühikesed jalad ja pikad tiivad teevad maapinnalt õhkutõusmise keeruliseks.

Kui oled leidnud maast piiritaja, siis esmalt püüa välja selgitada, kas tegu on täiskasvanud linnu või pojaga ning kas ta on vigastatud. Nooremad, kuni 20-päevased, pojad tunneb ära sasise udusulestiku järgi. 30-päevastel poegadel udusulgi ei pruugi enam näha olla, kuid nende tiivad on üldjuhul veel sabast lühemad. 40-päevased pojad võivad esmapilgul juba täiskasvanud lindu meenutada, kuid nende sulestik on tuhmim, laubal ja kurgul on suurem valge laik ning sulgede servad on heledamad. Lennuvõimestumise aeg sõltub üsnagi ilmast ja varieerub palju (35-56 päeva), mistõttu noorlinnu võimet lennata tuleks hinnata eelkõige selle järgi, kas tiivad on juba piisavalt pikad (üle 16 cm) ja kas kehakaal jääb 45 g kanti.

Kui vigastusi näha pole ja tegu on tõenäoliselt lennuvõimestunud poja või täiskasvanud piiritajaga, vii ta avatud alale, ole näoga tuule suunas ja võta lind peo peale, õõtsutades vajadusel kätt kergelt üles-alla. Ära ürita teda ise lendu visata! Kui ta lendu ei tõuse või kukub pärast lühikest lendu uuesti maha, vajab ta abi.

Kui lennuvõimetut poega ei ole võimalik tema enda pessa tagasi viia, võib kaaluda ka kasupere peale, kuid sel juhul tuleks valida selline kasupere, kus on 1-2 umbes sama vana poega, sest üle nelja poja kasvatamisega piiritajad üldjuhul enam hakkama ei saa. 

Kui lindu pessa tagasi panna ei õnnestu või kui lind on vigastatud, tuleks ta asetada kinnisesse õhuavadega pappkarpi ja võtta ühendust Eesti Metsloomaühing MTÜ või mõne teise Keskkonnaameti koostööpartneriga (nimekirja leiab lehelt siit lingilt), kes oskab metslinde lennuvõimeliseks turgutada. Nõu saab ka  riigiinfo telefonil 1247.

Karbi põhjas võiks olla mõni rätik või muu riideese. Kuna piiritajad taluvad nälga paremini kui enamik väikesed värvulised, siis jätke nende toitmine ja jootmine ekspertide hooleks.