Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-post: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195
Töötajate kontaktid
Facebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Kevad on käes ning linnud on alustanud pesitsemist. Metsades on kakud ja rähnid pesitsuspaigad välja valinud, ronkadel on munad pesas ning kuuse-käbilinnud võivad isegi juba poegi toita. Ka teisi metsalinde saabub oma pesapaikadesse iga päevaga juurde. Just nüüd võivad raied, võsalõikus ja muud häiringud pesitsemise nurjata või pesad hävitada. See tähendab, et aeg on raied peatada ja anda lindudele võimalus rahulikult pesitseda.
Asulatesse on tagasi jõudnud kajakad, künnivaresed ja teised liigid, kes otsivad pesitsuskohti katustel, räästastes ja hoovides. Palume suhtuda oma looduslikesse naabritesse heatahtlikult. Kui aga lindude pesitsemine maja katusel või mujal hoone küljes siiski ei sobi, tuleb tegutseda varakult — enne, kui pesa on valmis ja kasutuses, näiteks kattes fassaadis asuvad pesade sissepääsud traatvõrgu või plastikust/metallist restiga, millede silmade suurused ei ületa 10–12 millimeetrit. Nõndaviisi varakult tegutsedes saab pesade rajamist ennetada seadust rikkumata.
Kui pesas on juba munad või pojad, ei tohi pesa enam häirida, kahjustada ega eemaldada. See norm ei tulene mitte üksnes looduse suhtes ülesnäidatavast elementaarsest austusest ja inimlikust eetikast, vaid ka looduskaitseseadusest. Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine ning lindude häirimine pesitsemise ajal on keelatud.
„Lindude jaoks on kevad kõige olulisem aeg aastas. Just siis vajavad nad võimalust rahulikult pesitseda ja pojad üles kasvatada. Inimese jaoks võib mõni ebamugavus olla ajutine, kuid linnu jaoks võib üks häiring tähendada kogu pesitsuse ebaõnnestumist,“ ütles Kaarel Võhandu, Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja.
Oluline on meeles pidada sedagi, et pesi ei tasu uudishimust otsima minna. Isegi lähedalt vaatamine, pildistamine või korduv häirimine võib vanalinnud pesast eemale peletada ja teha pesa kiskjatele kergemini leitavaks. Parim, mida pesitseva linnu märkamisel teha saab, on talle rahu anda.
Linnud on meie kevadised naabrid nii metsas kui ka linnas. Inimese jaoks on pesitsusajaga seotud ebamugavused enamasti lühiajalised, kuid lindude jaoks on see aasta kõige olulisem periood. Veidi tähelepanelikkust ja õige ajastus aitavad vältida konflikte ning annavad lindudele võimaluse oma pojad turvaliselt üles kasvatada.
Lisainfo:Kaarel VõhanduEesti Ornitoloogiaühingu juhatajakaarel.vohandu@eoy.eeeoy.ee
Väike-lehelinnu pesa.Foto: Karl Adami
Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.
Musträhn rajab pesa näiteks vana haava-, männi- või lepatüvesse.Foto: Anneli Palo.
Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.
Hävinud linnupesa.Foto: Karl Adami.
Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.
Sageli tehakse pesitsusajal erinevaid hooldustöid, näiteks raiutakse üksikpuid, mille tagajärjel võivad hävida munade või poegadega linnupesad.Foto: Marika Käbin.
Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.