Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-post: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195
Töötajate kontaktid
Facebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eesti metsades toimunud lindude pesitsus-aegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.
Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.
Avastatud raiete analüüs näitas, et 48,7% raietest toimus linnurohketes metsades (>6 pesitsevat paari/ha) ja 51,3% raietest toimus keskmise või väiksema asustusega puistutes (keskmiselt 3 pesitsevat paari/ha).
Keskmiselt hävitati linnurohketel aladel kuus ning mujal kolm linnupesa hektari kohta ning iga hävitatud pesa taga oli hinnanguliselt viis veel lennuvõimetut poega või muna. Selle põhjal on pesitsusajal raiete käigus hukkunud vähemalt 120 000 linnupoega.
„Iga pesitsusaegne raie tähendab looduses konkreetse pesakonna hävitamist. Me räägime sadadest tuhandetest eludest, mis olid juba tekkinud, aga ei jõudnud lennuvõimeliseks saada,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
Ornitoloogide sõnul kinnitab tulemus, et hetkel kehtiv pesitsusrahu regulatsioon ja selle rakendamisviisid ei kaitse tegelikult metsas pesitsevaid linde. Hoolimata pesitsusajal raiumise ebaeetilisusest ning Keskkonnaameti kontrollidest tehakse märkimisväärne osa raietest just ajal, mil kahju loodusele on pöördumatu. Küsitluste põhjal on 93% Eesti inimestest pesitsusaegse raiumise lõpetamise poolt.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub valitsust ja kliimaministeeriumi üles kehtestama kohustuslik pesitsusrahu kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.
“Pesitsusrahu rikkumise hind ei ole abstraktne – see on iga-aastane kümnete tuhandete elude kaotus, mida oleks võimalik vältida ühe poliitilise otsusega,” rõhutas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
Lisainfo:Kaarel VõhanduEesti Ornitoloogiaühingu juhatajakaarel.vohandu@eoy.eewww.pesitsusrahu.org
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas oma kriitilised seisukohad looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõude paketi kohta ning nõuab selle praegusel kujul menetlemisest loobumist. Keskkonnaühenduste hinnangul kiirendaksid kavandatavad muudatused Eesti metsade seisundi halvenemist.
Esmaspäevasel istungil selgitas riigikohtunik Ivo Pilving, et Euroopa Kohtu otsusest ja linnudirektiivist tuleb väga selgelt välja, et ühegi linnu teadlik tapmine ei ole lubatud, kui üksikud erandid välja arvata. See tähendab,et raierahu pidamise kohustus ei sõltu sellest, milline on pesitsejate asustustihedus mingis metsatüübis.
Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.
6. mai hommikul toimub linnulauluretk Tartu Toomemäel ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu juhendamisel.
Väike-lehelinnu pesa.Foto: Karl Adami
Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Ornitoloogiaühing ja Brain Games kutsuvad 13. mail kella 12-17 Tallinnas rahvusraamatukogus toimuvale lauamängu- ja perepäevale linnumaailma avastama.
Hiite Maja sihtasutus tunnustas 3. detsembril Eesti Ornitoloogiaühingut ja Päästame Eesti Metsad MTÜ-d linnurahu edendamise eest.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ otsivad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 algaval arutelul vastust küsimusele, kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades.
Päästame Eesti Metsad ja Eesti Ornitoloogiaühing korraldavad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 arutelu "Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades?".
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad inimesi üles tegema annetusi, et toetada vabaühenduste järgmisi samme pesitsusrahu saavutamisel nii riigi- kui erametsades. Siht on koguda kokku 6000 eurot õigusabi kuludeks ja pesitsusrahu kampaania läbiviimiseks.
Kevadist pesitsusrahu nii era- kui riigimetsades pooldab 93% inimestest ning ei poolda 6%.
Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% ning seda ei poolda 6%.
Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel.Foto: Liis Keerberg.
Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtjatel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.
Reedel, 18. märtsil kohtuvad keskkonnaministriga huvigruppide esindajad, et arutada pesitsusrahu kehtestamist. Eesti Ornitoloogiaühing ootab riigilt selget vastust, kuidas kavatsetakse tagada, et metsaomanikud täidaksid looduskaitseseadust. NB! Täiendatud 18. märtsil kell 19.50.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.
Musträhn pesaaval.Foto: Anneli Palo.
Kolm vabaühendust - Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing – vaidlustasid 6. augustil halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust, mis keelaks raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaamet leidis, et pesitsusaegse häirimise keeld looduskaitseseaduse alusel kehtib kõigile ja eraldi tingimusena seda metsateatisele lisada ei ole vaja.
Foto: Ave Kruusel.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke kohtusid esmaspäeval, 24. mail keskkonnaministri Tõnis Möldriga, et anda ülevaade pesitsusrahuga seotud teadusuuringutest ja tutvustada pesitsusrahu vajalikkust.
Musträhn rajab pesa näiteks vana haava-, männi- või lepatüvesse.Foto: Anneli Palo.
Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.
Hävinud linnupesa.Foto: Karl Adami.
Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.
Sageli tehakse pesitsusajal erinevaid hooldustöid, näiteks raiutakse üksikpuid, mille tagajärjel võivad hävida munade või poegadega linnupesad.Foto: Marika Käbin.
Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.