Eesti Ornitoloogiaühing arutles keskkonnaministriga pesitsusrahu teemal

25. mai 2021

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke kohtusid esmaspäeval, 24. mail keskkonnaministri Tõnis Möldriga, et anda ülevaade pesitsusrahuga seotud teadusuuringutest ja tutvustada pesitsusrahu vajalikkust.

Kaarel Võhandu rääkis keskkonnaministrile, et teadusuuringud näitavad meie metsalindude arvukuse vähenemist viimase 35 aasta jooksul 35% võrra. Uuringud näitavad, et väheneb nii paiksete, Eesti metsade seisundist sõltuvate kui rändsete metsalindude arvukus. "Sarnasel kursil jätkata ei saa. Pesitsusrahu kehtestamine oleks üks selge ja konkreetne samm, mis päästaks Tartu Ülikooli uuringu andmetel vähemalt 84 000 linnupoja elu aastas," tõdes Võhandu.

"On väga teretulnud, et Keskkonnaamet on looduskaitseseadust rakendama asunud, nad on õigel teel. Looduskaitseseaduses sisalduvat linnupesade hävitamise keelu jõustamise kohustust on rõhutanud nii õiguskantsler kui erinevad kohtulahendid," lisas Veljo Volke.

Keskkonnaminister toonitas, et vaja on luua parem õigusselgus, nii et erinevad huvigrupid ei tõlgendaks seadust vastavalt oma huvidele.

Praegu on looduskaitseseadus muutmisel. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul tuleks looduskaitseseadusesse lisada nõue pidada pesitsusrahu kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini ning kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini. Linnud ei oska valida kaitsealal asuva metsa, riigimetsa ja erametsa vahel ning pesitsevad ühtemoodi kõigis metsades. Euroopa Liidu direktiividele, Eesti seadustele, loodusseadustele ja ühiskonna moraalsetele väärtustele vastav pesitsusrahu ei saa olla liiga lühike või ainult osaliselt täidetav.

Loe ka Ülle Harju artiklit "Keskkonnaministeerium soovib linnuteadlastelt kasutut uuringut" ajalehest Postimees (24.05.2021).

Lisateave:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
Tel 528 7694
www.eoy.ee

Samal teemal

Musträhn rajab pesa näiteks vana haava-, männi- või lepatüvesse.
Foto: Anneli Palo.

Ornitoloogiaühing palub tagada lindude pesitsusrahu 15. aprillist kuni 15. juulini

Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.

Loe edasi ...

Hävinud linnupesa.
Foto: Karl Adami.

Millised on kohalike omavalitsuste võimalused raierahu kehtestamiseks?

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.

Loe edasi ...

Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel.
Foto: Liis Keerberg.

Soovitused kaevandajatele ja ehitusettevõtetele enne kaldapääsukeste naasmist

Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtetel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Loe edasi ...

Sageli tehakse pesitsusajal erinevaid hooldustöid, näiteks raiutakse üksikpuid, mille tagajärjel võivad hävida munade või poegadega linnupesad.
Foto: Marika Käbin.

Soovitused omavalitsustele tagamaks lindude pesitsusrahu

Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.

Loe edasi ...

Õiguskantsler: riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid linde kaitsva seadusega

Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Loe edasi ...