Joann Kallas

Joann Kallas sündis 19. detsembril 1911 Hiiumaal Heistesoo külas. Lõpetas Virumaa Rahvaülikooli ja töötas seejärel Kõpu raamatukogus, olles maanoorte õpiringi juhendaja. 1945. aastal sai Jänedal aednik-agronoomi kutse, oli seejärel algul Käina hobulaenutuspunkti juhataja ja edasi Hiiumaa Seemnekontrolli laboratooriumi juhataja alates selle asutamisest 1948 kuni 1975. aastani.

Palgatöö kõrvalt oli Joann Kallas aktiivne looduskaitsetegelane. Kui peale looduskaitse seaduse kehtestamist 1935 rakendati tööle looduskaitse usaldusmeeste võrk, oli noor Kallas üks nendest. Kui 1956 alustati kaitset väärivate loodusobjektide arvelevõttu, lõi Kallas taas aktiivselt kaasa. Selle töö tulemusena said kaitseala staatuse nii Käina laht kui ka Väinamere laiud. Oli 1962. aastal loodud Hiiumaa looduskaitsekomisjoni liige. Maie Jeeseri sõnul said noorema põlvkonna looduskaitsjad Joann Kallaselt alati asjalikke näpunäiteid ja nagu ikka ka teenitud noomitusi. Joann Kallase põhimõte oli, et kui midagi teed, siis tee seda väga hästi.

Alates 1973. aastast oli Looduseuurijate Seltsi (ja selle ornitoloogiasektsiooni) tegevliige. Tema põhilised uurimistööd kühmnokk-luige ja naaskelnoka kohta on tehtud Käina lahel. Omapärase vormiga sangleppade uurimiseks rajas ta spetsiaalse istanduse. Oma töö tulemused on ta kokku võtnud raamatus "Uurimusi Hiiumaa loodusest". Suured on Kallase teened ka selles, et Hiiumaal on nüüd Rudolf Tobiase muuseum.

Joann Kallas valiti Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks 1992. aastal.

Joann Kallas suri 1999. aastal ja puhkab Hiiumaal Kõpu kalmistul.