Raivo Mänd

Raivo Mänd sündis 2. detsembril 1954. aastal. Kooliteed alustas ta 1962. aastal Saaremaal Randvere algkoolis, 1973. aastal lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (endine V. Kingissepa nimeline keskkool). Samal aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1978. aastal cum laude bioloogi-zooloogina. Raivo loodushuvi pärineski juba varasest noorusest, kui ta uitas ringi Saaremaa mitmekesises looduses, eriti koolipõlves Mullutu Suurlahe kallastel linde vaadeldes. Neist vaatlustest sugenes sügavam huvi mõista elusolendite käitumist, mis saatis Raivot tema pikal ja viljakal akadeemilisel teekonnal.

1986. aastal kaitses ta kandidaadikraadi ökoloogias, teemaks linnumunade populatsioonisisene varieeruvus ("ab ovo!"), täpsemalt "Ökoloogiliste tegurite mõjust linnumunade morfoloogiliste näitajate populatsioonisisese muutlikkuse dünaamikale". Aastatel 1977–1998 töötas ta Eesti teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudis teaduri, laborijuhataja, juhtivteaduri ja osakonnajuhatajana. Alates 1992. aastast töötas ta Tartu ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina.

Aastail 2005–2007 juhatas Raivo TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituuti, alates 2007. aastast juhtis ta TÜ ÖMI zooloogia osakonda. 2002. aastal tunnustati Raivo Männi juhitud teaduskollektiivi (koos P. Hõraku, T. Tammaru ja I. Otsaga) Eesti Vabariigi teaduspreemiaga bio-geoteadustes. 2009. aastal omistati Raivole Tartu Ülikooli aumärk ning 2014. aastal Tartu Ülikooli Suur Medal.

Raivo Männi sulest ilmus üle 70 rahvusvahelise teadusartikli. Värvuliste elupaigavalikut, sigimisstrateegiaid ning paarisuhteid käsitlevaid artikleid võib lugeda tänapäeva käitumisökoloogia klassikasse kuuluvateks. Vähemalt sama oluliseks võib lugeda Raivo panust teadusmõtte populariseerimisel. 1998. aastal ilmunud raamat "Elukunstnikud: teejuht käitumise ökoloogiasse" seletab kaasahaaravalt, selgelt ja muhedalt loomade käitumise evolutsioonilisi põhjuseid. See raamat kuulub tänini paljude elu avastavate noorte lugemisvarasse. Inspireerivad ning intrigeerivad kirjutised ja ülipopulaarsed loengud on kasvatanud Raivo Männi akadeemilise järglaskonna arvukust, kusjuures tähelepanuväärne on, et enamik kaitsnuid on saanud omakorda akadeemilise tuule tiibadesse.

Peale teadus- ja õppetöö võttis Raivo vabatahtlikult alati osa ka vastutusrikkast administratiiv- ja ühiskondlikust tegevusest. Ta kuulus arvukatesse kohalikesse ning rahvusvahelistesse teadus- ja korraldusnõukogudesse. Raivo Mänd oli Eesti Loodusuurijate Seltsi asepresident, LUSi ornitoloogiasektsiooni juhatuse liige (1985-1988) ning Eesti Ornitoloogiaühingu esimees (1991-1994) ning juhatuse liige (1997-1998). Oluline on märkida Raivo keskset rolli (koos E. Leibakuga) EOÜ ornitoloogilise ajakirja Hirundo asutamisel 1987. aastal ning mille toimetuskolleegiumi ta juhtis esimehena 10 aastat ning oli hiljem ka toimetuskolleegiumi liige. Raivo oli ka 1996. aastal ilmunud esimese Hirundo Supplementumi "Saaremaa linnud" koostaja. Aastaid kuulus Raivo ka ajakirjade Estonian Journal of Ecology toimetajate hulka.

Raivo oli alati nõus toetama jõu ja nõuga kõiki ornitoloogiaühingu ettevõtmisi, kui seda vaid paluti. Oleme teda korduvalt näinud esinemas ühingu üldkoosolekutel ja ettekandeõhtutel. Raske on ülehinnata Raivo teeneid ning diplomaatilist rolli 1990. aastate alguses ornitoloogiaühingu taasiseseisvumise töös ja tegevuse korraldamises.

Raivo Mänd valiti Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks ühingu üldkoosolekul 2015. aastal.

Raivo Mänd suri 20. märtsil 2026.