Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTöötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eet Tuule on sündinud 31. juulil 1941 Saaremaal. Linnud hakkasid talle huvi pakkuma juba poisipõlves. Nii pärineb esimene sissekanne tänini säilinud vaatluspäevikusse 1. märtsist 1953 Kuressaare lossipargist.
Alates viiekümnendate aastate keskpaigast hakkas Eet Tuule linde uurima äsjase elukoha ümbruses Tallinna lähistel Sauel. Põhjalike ja süstemaatiliste loenduste alguseks saab lugeda 1958. aastat, mil ta hakkas andmeid saatma Eesti Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioonile. Peagi võttis temaga ühendust prof. Eerik Kumari, kes tundis tollase koolipoisi saadetud põhjalike loendusandmete vastu suurt huvi. Noore ja lootustandva talendi täiendavaks innustamiseks saatis Kumari ta 1960. ja 1961. aasta suveks praktikale Vilsandile, kus Leo Aumehe juhendamisel tegeleti igapäevaselt lindude loendamise ja rõngastamisega. Kumari soovitas tungivalt jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis ja tegi selleks ka "vastavaid ettevalmistusi", kuid perekondlikel põhjustel jäi kõrgkooli siiski astumata. See ei kahandanud aga tema ornitoloogiahuvi ja linnustiku uurimine ligikaudu 60 ruutkilomeetri suurusel Saue seirealal toimus aastaringselt, hõivates kogu lukksepa- ja mehhaanikutööst vaba aja.
Talilinnustiku ja haudelindude transektloenduste mahud olid näiteks aastatel 1962–1982 kokku 25 000 km, lisandusid rändevaatlused ja pesaotsingud rõngastamise eesmärgil. Asjaolude ilmestamiseks sobib 17. märtsist 1976 pärinev kiri Lemming Rootsmäele, kus seisab: "Kui välja arvata need mõned sõidud kodukanti Saaremaale, olen pidevalt viibinud oma vaatlusala piirides ja vaatluste pidamise kindlustamine ongi olnud põhjuseks, miks te mind loodusesõprade kokkutulekutel näinud pole.". Samas kirjas seisab, et linde on üles tähendatud sellisel hulgal, "mis mulle alati hirmu teeb, kui mõte selle peale trehvab".
Kõikide liikide lausloendus kestis 1980. aastate keskpaigani, alates 1997. aastast uuritakse Saue seirealal pidevalt vaid röövlinde, kahel aastal on tehtud ka haudelinnustiku transektloendusi umbes 120 km ulatuses. Eet Tuule on koos poja Aarne Tuulega olnud aastaid tegev Tallinna lennujaama ja Ämari lennubaasi ornitoloogina ning uurinud viimastel aastakümnetel põhjalikult nii Tallinna linna kui mitmete Harjumaa kaitsealade linnustikku.
Eet Tuule poolt Saue seirealal vabatahtliku tööna kogutud andmed on Eestis ainsad, mis näitavad järjepidevalt ja kvaliteetselt liikide esinemise ja asustustiheduse muutusi 1960. aastatest 1990. aastateni ehk ajastust, kus riiklikult koordineeritud seiret ei toimunud ja muud andmed on vaid juhuslikku laadi. Pole teada ühtegi teist asjaarmastajat ega ka professionaalset ornitoloogi Eestis, kes oleks teinud loendusi nii kestvalt ja seejuures aastaringselt. Ka prof. Eerik Kumari invasioonilindude vaatlemise metoodikat pole keegi teine nii innukalt rakendanud.
Vaatluste tulemusi on Eet Tuule avaldanud aastakümnete jooksul populaarteaduslike artiklitena ajakirjas Eesti Loodus ning pikaajalisi arvukusemuutusi käsitlevates teadusartiklites ajakirjas Hirundo ja Estonian Journal of Ecology. Alates 2014. aastast tegutseb Eet Tuule vabakutselise kirjanikuna. Ta on seni avaldatud kümne raamatu hulgas kirjutanud näiteks ka loodusjuttude kogumiku "Trompetid udus" (2014) ja lasteraamatu "Tagalaane valitsejad" (2015).
Ornitoloogiaühingu auliikmeks valiti Eet Tuule 2003. aastal.