Linnukonverents Tartus

Eesti Ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta tähistamiseks toimub 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased räägivad oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Juttu tuleb looduslike linnuliikide meditsiinilisest abist kuni ikka veel tundmatu metsiseni. Ürituse ladusamaks korraldamiseks palume osalejatel end registreerida hiljemalt 7. novembril. Osalemine on tasuta. Konverentsi ja EOÜ tegevuse toetuseks on oodatud annetused.

Ametlik registreerimine on lõppenud. Kui soovid konverentsil osaleda, kirjuta aadressil marko.magi@ut.ee.

Konverentsi osalejatele on korraldatud kohvipausid. Lõunat tuleb igaühel süüa omal käel mõnes piirkonna söögikohas. Autoga tulijad saavad Tasku keskuses auto parkimiseks osta konverentsikeskusest sooduspileti. 

NB! Iga ettekande juures on nüüd ka videosalvestis (kliki pealkirjal) ja esitluse pdf fail. 

Lisateave: Marko Mägi, marko.magi@ut.ee, 529 1997

Päevakava
Dorpati konverentsikeskus (Tasku keskus, Turu 2), Baeri saal

9.30                Hommikukohv
10.00              Tervitussõnad
10.15 - 11.45    1. sessioon

Madis Leivits „Metslindude tervisestatistika“
Esitlus.pdf
Mida teame ohtudest lindude tervisele ja elulemusele Eesti tingimustes? Räägime Eesti Maaülikooli loomakliinikusse sattunud metslindudest, miks nad on vajanud meditsiinilist abi ja surmapõhjuste ekspertiisidest.
Kunter Tätte „Kiskja eest põgenemine kui kaalutletud otsus?“
Esitlus.pdf
Mõned linnud on üsna julged ja põgenevad kiskjate (sh inimeste) eest alles viimasel hetkel, teised tõusevad aga lendu ohu silmapiirile kerkides. Miks käituvad linnud erinevalt ja millised tegurid mõjutavad põgenemisotsust? Vastuseid aitavad leida nii liikidevahelised kui ka liigisisesed uuringud.
Meelis Uustal „Linnud harrastusteaduse vedajana: õppetunnid ja tulevikusuunad“
Esitlus.pdf
Linnud on kõikjal maailmas harrastusteadlaste populaarseim uurimisobjekt. Eestiski on mitmed lindude uurimisprojektid väga edukad, innustades igal aastal mitu tuhat inimest neis osalema. Mida oleme nendest harrastusteadusprojektidest teada saanud ja kuhu suunas edasi areneda?

11.45                Kohvipaus

12.15 - 13.45     2. sessioon

Ülo Väli „Kuhu rändavad meie röövlinnud? Valikud isenditest liikideni“
Esitlus.pdf
Eestis pesitsevate röövlindude rändeteede valik on väga mitmekesine. Ettekandes vaadeldakse erinevate röövlinnuliikide näitel, kui suur on isendi võimalus valida oma rändeteed, mismoodi sõltub ränne linnu vanusest ja kuidas erinevad rändeteed asurkondade, alamliikide ja liikide vahel. Ühtlasi arutletakse, milliste vahenditega on tänapäeval võimalik ja mõistlik röövlindude rännet uurida.
Aivar Leito jt. „Ökovõrgustike, maakasutuse ja kliimamuutuste potentsiaalne mõju sookurele“
Esitlus.pdf
Sookureuuringute käigus on muu hulgas viimasel ajal eraldi analüüsitud ka elupaikade ja kliimamuutuste mõju sookurepopulatsiooni pesitsemisele, rändele ja talvitamisele. Pesitsustingimused Eestis on head ja veel mitte ammendatud. Enamiku mudelitega prognoositud kliimamuutuste potentsiaalne mõju on populatsioonile pigem positiivne, kuid mitmetes olulistes rändepeatus- ja talvitamispaikades negatiivne.
Jaanus Elts „Väike riik ja suur teema“
Esitlus.pdf
Ettekandes tuleb juttu hiljuti välja töötatud indikaatorist, mille abil saab määrata kliimamuutuste mõju ulatust lindude arvukusele, eristades seejuures muutuvatest tingimustest soositud ja pärsitud liike. Muu hulgas võimaldab uus meetod looduskaitsjatel ja ametnikel otsustada, kas rakendatavad  kaitsemeetmed ja poliitikad ka tegelikult aitavad parandada liikide seisundit.

13.45 - 14.45    Lõuna omal käel piirkonna söögikohtades

14.45 - 16.15    3. sessioon
Riinu Rannap jt. „Millistest liikidest lähtuvalt peaks rannaniite hooldama?“
NB! Ettekanne jäi ära.
Rannaniidud kuuluvad tänapäeval Euroopa ohustatuimate elupaikade hulka. Kuigi toetusi rannaniitude taastamiseks on makstud juba üle 10 aasta, pole neile omaste liikide (nt kõre, tutka, niidurüdi, punajalg-tildri, mustsaba-vigle) asurkondade arvukus taastunud. Seetõttu keskenduski meie uuring kahlajatest lähtuvale rannaniitude elupaigaseisundi määratlemisele, et selgitada välja kas ohustatud niidukahlajatele optimaalseks pesitsuspaigaks olevad niidud pakuvad kvaliteetset sigimispaika ka kahepaiksetele ja kasvukohta niidutaimedele. 
Kalev Rattiste „Kormorani asurkonna areng Eestis“
Esitlus.pdf
Eelmisel aastal suurenes kormorani arvukus Eestis üle 30% ja saavutas uue rekordtaseme. Ettekandest saab ülevaate kormorani asurkonna arengust Eestis ja kogu Läänemere regioonis. Avatakse kormorani arvukuse muutumise tagamaid ning peatutakse ka kalurite ja linnukaitsjate vastasseisul.
Asko Lõhmus „Tundmatu metsis“
Vaata ettekannet ülal viidatud salvestiselt.
Metsist teavad ja tunnustavad justkui kõik, aga ometi pole need teadmised võimaldanud tema asurkonna kunagist hiilgust Eestis taastada. Ettekanne annab ülevaate viimaste aastate uuringutest selle kohta, mis metsise arvukust Eestis tänapäeval piirab. Räägime salajastest perekonnaasjadest: kuhu liiguvad kanad metsisemängudest pesitsema ja kuidas neil seal läheb, ning metsise mõnedest tähtsamatest kodustest suhetest kiskjatest naabrite, põlismändide, mustikapeenarde, kuivenduskraavide ja raiesmikega.

16.15       Lõppsõnad

Joonistus: Christof Bobzin