Pesakasti kuju, suurus, mõõdud

Ei ole olemas pesakasti, mis sobiks kõigile lindudele. Nii nagu  on väga erinevad lindude kehamõõtmed, on erineva suurusega ka nende kodud – ikka väiksemale väiksem ja suuremale suurem. Kuigi pesakasti mõõtmed on juhistes sageli esitatud iga liigi kohta millimeetri täpsusega, on need siiski vaid ligikaudsed. Looduses ei leidu ju kahte täpselt ühesugust oksaauku või puuõõnsust. Kes tegelikult kasti elama asub, see selgub ikka alles kevadel. Pealegi võivad omanikud ka vahetuda. Pole harv, et märtsis asub pesakasti tihane, aprillis ajab ta sealt välja kuldnokk ning viimase omakorda alles mais meile saabuv piiritaja.

Linnud on pesakasti värvuse, kuju ja isegi suuruse suhtes üsna vähenõudlikud. Näiteks rasvatihane ja varblased pesitsevad isegi aiapostides, elektrikappides, tänavavalgustuse kuplites jm. Siiski on igal liigil oma eelistused, eriti mis puudutab lennuava läbimõõtu ja kasti põhja suurust.

Lindudele sobiv pesakast võib olla igasuguse kujuga ja mis tahes materjalist. Kõige olulisem on, et pesakoht oleks ilmastikukindel ja peaks vastu terve pesitsusaja (mõned liigid võivad suve jooksul pesitseda isegi kolm korda!) ega puruneks just siis, kui pesas on munad või pojad. Samuti võiks ta vastu pidada pesaröövlitele. Seetõttu soovitatakse pesakastid teha paksemast töötlemata lauast. Kunstmaterjalide juures tuleb enne kindlasti mõelda, kas kast ei lähe päikse käes väga kuumaks või umbseks, nii et munad või pojad selles hukkuvad. Kuigi katsetada võib peaaegu igasuguste materjalide ja vormidega, võiks pesakast siiski olla võimalikult looduslähedane ja ilma liigsete lisanditeta.